Gaia hüpotees

Gruusiat ja tema keskust, Tbilisit, võib kutsuda uhkusega kui paljude kultuuride kohtumispaigaks, mille multikultuursuse tunnistajaks on keset pealinna asuv juudi sünagoog, sellest 50 meetri kaugusele jääv armeenia kirik, millele järgneb gruusia pühakoda – üks usk ei sega teise eksistentsi. Siin samas seirab rändurit rõõmsa näoga kasimata poiss ja jälgib hoolsalt igat tema sammu (mitte rahakotti) valmis väsinud keret varmalt toetama tõttama. Siin samas kluksuvad tuvid ja piserdavad kurblikke mõtteid mõlgutades tähtsa monumendi kiilast pealage bioloogilise heitmega. Siin samas saab korjata ning suitsetada rubiinia seemneid ja silitada oma NL armees oldud ajal kahjustada saanud põlve. Siin samas on diislijaam, kus heatahtlik naaber oma Audit tangib. Siin samas voolab ojadena käärinud viinamarja mahl ning soliidses eas taadid taovad doominot. Selline on idüll, mida peaks saama lubada endale iga pensionär ja olema deporteeriud rongiga Gruusia imelist nektarlikku olemust nautima. Ja mitte ainult, Gruusiasse tuleks rajada lausa Nõmme ja Tallinna põliselanike oma suvitus meka!

Kuidas seda saavutada? Raha pole vaja, vaid kõigepealt tuleks alustada kõnniteede korda tegemise ja puhastamisega siin samas, meie imekaunis männilõhnalises Nõmme linnaosas. Lisaks võiks Nõmmele luua oma sektantliku kiriku, kuhu head inimesed raha annetaksid. Tegelikult, anarhistlik vabaõhu kirik oleks isegi veel parem, kuna jäävad ära ehituslikud kulud (ruumi on nagunii vähevõitu eestlastest immigrantide pideva sissevoolu tõttu - seda Tallinnas tervikuna). Teiseks on selline kirik demokraatlik, kuna pole olemas ülimat kolmainsust (kelleks mõni „liider” ennast meil siin peab), vaid Jumal valitakse – või kujuneb ise välja protsessi käigus. Tahangi tuua välja alljärgnevalt mõned punktid, et kodanikul oleks võimalik orienteeruda antud keerulises situatsioonis, õigemini positsioneeruda õigel poolel!